Kuidas kaista oma raha pettuste eest?
- Vaheta aeg-ajalt oma pangakaardi parooli.
- PINi sisestades varja seda alati käega.
- Ära logi enda kontodele sisse võõrast arvutist.
- Pangalimiidid võimalikult väikseks!
- Kui palju Sa reaalselt korraga sularaha välja võtad?
- Kas Su palk ja väljavõetav limiit on vastavuses (nt palk on 1000 eurot, aga limiit on 2500)?
- Jälgi regulaarselt, mis Su pangakontol toimub.
- Kui oled pangakaardi kaotanud ja see tagastatakse, siis ikkagi sulge vana ja telli uus kaart. Iial ei tea, kuidas Su pangakaardi andmeid kasutatakse.
- Eesti ametiasutusest helistades, isegi kui omad või ametnik on vene nimega, räägitakse Sinuga alati eesti keeles.
- Eesti ametnik (nt politseinik) ei saada Sulle kunagi oma töötõendit e-postile.
- Olles vastu võtnud võõralt numbrilt kõne, vasta ainult sõnaga “Kuulen!”.
- Kui jutt jätkub vene või inglise keeles, siis ära lasku dialoogi!
- Katkesta kõne koheselt!
- Vesteldes õngitsetakse infot, mida saab Sinu vastu ära kasutada.
- Kõikidesse investeeringutesse, mis on üle 10% tootlusega, suhtu kahtlustatavalt! Tõenäosus suur, et tegu on pettusega. Eriti, kui seda pakub täiesti võõras inimene telefonis või sotsiaalmeedias.
- Kõik (investeerimise) otsused, mida pead kohe, nüüd ja kiirelt tegema, viitavad, et tegu on pettusega!
- PIN2 on allkiri - seda, mitte kunagi ära saada e-posti ega telefoni teel.
- Pank või pangaesindaja ei küsi kunagi Sinult PIN1 ja PIN2.
- Kui on pisimgi kahtlus, helista panka või politseisse!
- Kui saad aru, et oled langenud pettuse ohvriks, ületa valehäbi ja anna politseile ning pangale teada! Aitad nii kaasa turvalisuse teadvustamisele ja tõstmisele.
- Tee iseendale raha liigutamine või välja võtmine pisut keerukamaks. Ajaline puhver aitab ka enda emotsioonidel lahtuda ja korraks järele mõelda, et kas toimuv on okei-situatsioon.
- Säilita kaine mõistus!
- Räägi lähedastega internetiturvalisustest.